1. Ajalugu

Spiraalmudel on samuti üks iteratiivseid arendusmudeleid.

Spiraalmudelit kirjeldas esimest korda Barry Boehm oma 1986 a. artiklis. Protsessi kulgemist kujutab spiraal.

Esimene kordus võib olla näiteks seotud süsteemi teostatavuse uurimisega, teine nõudmiste kirjeldamisega, järgmine kavandamisega jne.
Mitu kordust on enamasti seotud tarkvara realiseerimisega, kus tema ehitamine toimub inkrementaalselt. Kuid kindlasti ei tohiks spiraali korduseid võrdsustada tavapäraste arendusprotsessi faasidega. Iga kordus on jaotatud 3 kuni 6 sektorisse (erinevad autorid jagavad erinevalt). Iga kordus algab lähema eesmärgi kavandamise ja riskide hindamisega ning lõppeb nö kliendiga – ehk eesmärk peab saama täidetud ja kontrollitud. Sektorite töömahukus ei pruugi olla ühesugune.


2. Etapid ja tegevused

  •  Eesmärkide seadmine (Objective setting) – määratakse järgmise faasi eesmärgid, piirangud, tulemused, juhtimisplaan, riskid ja strateegiad riskide maandamiseks.
  •  Riskide hindamine ja maandamine (Risk assessment and reduction) – analüüsitakse riske ja leitakse lahendused nende maandamiseks (nt prototüübi tegemine, kui nõudmised pole täpsed).
  • Arendus ja valideerimine (Development and validation) – valitakse arendusmudel, mis aitab vähendada riske (nt prototüübi arendamine, kui kasutajaliides on risk).
  • Planeerimine (Planning) – projekti ülevaatus ja otsus, kas liikuda järgmisse faasi; kui jah, siis tehakse plaan järgmiseks sammuks.

3. Skeem

Spiraalmudel
vene keeles
Spiraalmudel
inglise keeles

4. Plussid

  • Eelseisvate kulude, eelarve ja pingutuste hindamine on realistlikum — probleemid tuvastatakse varem, kuna iga iteratsioon sisaldab põhjalikku analüüsi ja hindamist.
  • Arendajate varane kaasamine protsessidesse — tihe koostöö meeskonna liikmete vahel võimaldab kiiret reageerimist muudatustele.
  • Hea riskide juhtimine — iga iteratsioon keskendub riskide hindamisele ja maandamisele, vähendades arendusprotsessi ebakindlust.
  • Paindlikkus ja kohandatavus — mudel võimaldab kiiret kohanemist muutuvate nõudmiste ja keskkonnatingimustega.
  • Kliendi rahulolu ja tagasiside — pidev kliendi tagasiside integreerimine arendusse tagab, et lõpptootel on kõrgem vastavus kliendi ootustele.

5. Miinused

  • Lõpp-produkti kõrge maksumus — spiraalmudel võib olla kulukam, kuna iga iteratsioon vajab põhjalikku analüüsi, testimist ja planeerimist.
  • Vajalikud on erilised riskide hindamise oskused — riskide analüüs ja hindamine on keeruline ja nõuab kogemusi, et vältida vigu, mis võivad mõjutada kogu projekti.
  • Projekti kõrge spetsiifilisus määrab, et järgmistes projektides ei ole eelnevate tööde taaskasutamine võimalik — puudub korduvkasutatavus, kuna iga projekt on tihti ainulaadne ja kohandatud.
  • Ajakava keerukus — mitmed iteratsioonid võivad põhjustada ajakava venimist, kuna iga kordus võib avada uusi probleeme, mis vajavad lahendamist.
  • Kompleksne haldamine — spiraalmudel võib olla raskesti hallatav suurtes projektides, kuna iga etapi ülevaatus ja hindamine nõuavad pidevat jälgimist ja kohandamist.
 

Полученные результаты

#1. 1. Сколько этапов в спиральной модели?

Previous
Готово